Sissevaade Ida
klassikalisse luulesse
III
Jaapani luule: esimesest
luuletusest haikuni
Kairi Jets
Tartu Ülikool
kevad 2014
Jaapani kirjanduse perioodid

Muistne kirjandus 上代文学 ( -794)

Klassikaline kirjandus 中古文学 (794-1185)

Keskaegne kirjandus 中世文学 (1185-1603)

Varauusaegne kirjandus 近世文学 (1603-1868)

Tänapäeva kirjandus 近現代文学 (1868- )
Muistne kirjandus 上代文学
( -794)

Kojiki (712) 古事記
(Iidsete aegade kroonika)

Kaifūsō (751) 懐風藻

Man'yôshû (759) 万葉集
(Kümne tuhande lible kogu)

Waka 和歌 (jaapani laul)

Kanshi
漢詩 (Han'i luule)
Kojiki (712) 古事記
Esimene luuletus:
や雲立つ
出雲八重垣。
妻隱みに
八重垣作る。
その八重垣を
Eightfold rising clouds
Build an eightfold fence
An eightfold Izumo fence
Wherein to keep my bride Oh, splendid eightfold fence!
Kaifūsō (751) 懐風藻
(Fond Recollections of Poetry)
臨水観魚
水に臨んで魚を観る
結宇南林側 宇(いえ)を結ぶ 南林の側(かたはら)
垂釣北池潯 釣を垂る 北池の潯(きし)
人来戯鳥没 人来りて戯鳥は没し
船渡緑萍沈 船渡りて緑萍は沈む
苔揺識魚在 苔揺いで魚の在るを識り
緡尽覚潭深 緡尽きて潭の深きを覚る
空嗟芳餌下 空しく嗟く 芳餌の下
独見有貪心 独り貪心有るを見るを
Man'yôshû (759) 万葉集
Love is a torment
Whenever we hide it.
Why not lay it bare
Like the moon that appears
From behind the mountain ledge?
Anonüümne autor, tõlge Nippon Gakujutsu Shinkōkai
Man'yôshû (759) 万葉集
To what shall I compare
this life?
The way a boat
rowed out from the morning harbour
leaves no traces on the sea.
Manzei (loominguline kõrgaeg u 720, tõlge Ian Levy)
Waka 和歌

„jaapani laul“

Silpide arv värsireas 5 või 7



Pikkus pole piiratud kuid enamasti mitte
rohkem kui 50 värsirida (pigem
märgatavalt vähem)
Sai alguse juba muistse kirjanduse
perioodil
Hiljem muutus sünonüümseks tankaga (短
歌, „lühike laul“)
Kanshi 漢詩

„Han'i (Hiina) luule(tus)“

hiinakeelne

5 või 7 silpi neljas või kaheksas reas

Algselt kõrgema prestiižiga kui jaapanikeelne
luule

Autoriteks mehed
Klassikaline kirjandus 中古文学
(794-1185)

Kokinwakashû古今和歌集 (10. saj)

Ki no Tsurayuki

Ono no Komachi

Henjō

Ariwara no Narihira

Fun'ya no Yasuhide

Ōtomo no Kuronushi

Kisen
Kokinwakashû 古今和歌集
(10. saj)
20. osaks jagatud esimene keiserlik luuleantoloogia:




Aastaajad (1.-6.; Varakevad, Hiliskevad, Suvi jm)
Juhuluule (7.-10.; Õnnitluslaulud, Lahkumislaulud,
Reisilaulud jm)
Armastusluule (11.-15.)
Mitmesugust (16.-20.; Itkud, Mitmesugust,
Mitmevormilist jm)

Ki no Tsurayuki eessõna

Sisaldab vana ja uut luulet
Ki no Tsurayuki (紀 貫之;
872-945)
Üks Kokinwakashû koostajatest ja autoritest
märjaks saanud ja
viimases talvekülmas
jäätanud hõlma
täna sulatab lahti
esimene kevadtuul
Luule Kuus Tippu
Ono no Komachi (小野 小町; u 825 – c. 900)
värvi muutmata
puistavavaist oma lehti
meie muutlikus
maailmas inimese
süda on ainuke lill
Luule Kuus Tippu
Henjō (遍昭; 816-890)
rada mu maja
juurde on paksu rohtu
kasvada jõudnud
mina ent ootan seda
kes ei tule ei tule
Luule Kuus Tippu
Ariwara no Narihira (在原 業平; 825-880)
kuu pole ehk kuu
või pole kevad enam
endine kevad
ma üksi vaid olen see
kes olen ikka olnud
Luule Kuus Tippu
Fun'ya no Yasuhide (文屋 康秀; ?-885)
kõik muudab värvi
rohi ja lilled ja puud
ainult mässava
mere laineõite jaoks
sügis pole veel tulnud
Luule Kuus Tippu
Ōtomo no Kuronushi (大友 黒主)
kevade sagar
sajab kui silmavesi
sest kirsiõite
nobe pudenemine
iga meele teeb nukraks
Luule Kuus Tippu
Kisen (喜撰)
asub mu hurtsik
pealinnast kagu suunas
peale minu vaid
hirvedest asustatud
Maailmapõlguse mäel
(RR)
Luule Kuus Tippu
Kisen (喜撰)
Üksi osmikus
Elan hurtsikus
päälinnast kaugel kagus
pealinnast kagu suunas
elutsen ammu;
südamerahus –
inimesed õieti
kuigi rahvasuus on see
hüüdvad kohta Pagumäeks
Eluraskuste mägi.
(UM)
( AA)
Keskaegne kirjandus 中世文学
(1185-1603)

Shinkokinwakashû (新古今和歌集; 1205)

Ogura Hyakunin Isshû (小倉百人一首; 13.saj)

Renga areng iseseisva žanrina

Saigyo

Ikkyû Sôjun
Shinkokinwakashû
(新古今和歌集1205)

Kaheksas keiserlik luuleantoloogia

Jaotus osadesse sarnane Kokinwakashûga

Hiina- ja jaapanikeelse eessõnaga


Järjestamisel arvestatud luuletuste temaatilist
seost ja loogilist järgnevust (aastaaegade
edenemine, armastuse osa esimesest
armastusest kibeda lõpuni jne)
Seotuse põhimõtte range järgimise tõttu
sisaldab ka vähemkvaliteetset luulet
„Sada luuletust, sada luuletajat“
Ogura Hyakunin Isshû
(小倉百人一首13. saj)
Koostanud Fujiwara no Teika (藤原定家, 11621241) oma poja palvel tolle äia Oguras asuva
maja kaunistuseks
Sisaldab lühiluulet 7. - 13. sajandini
Aluseks samanimelisele kaardimängule
月見れば
Hyakunin Isshû
ちぢにものこそ
かなしけれ
Ōe no Chisato (大江千里; 9.-10.saj)
わが身ひとつの
秋にはあらねど
kui kuud vaadata,
teevad tuhanded asjad
Tsuki mireba
mu meele nukraks,
Chiji ni monokoso
kuigi sügis pole ju
Kanashikere
Waga mi hitotsu no
Aki ni wa aranedo
kätte jõudnud mulle üksi.
Renga 連歌



„jätkuv laul“
Meister kirjutas kirjutamissituatsiooni
peegeldava esimese värsi ehk hokku (発句, 5-75), millele õpilased ja teised koosviibijad lisasid
jätkusid (7-7, 5-7-5, 7-7 jne) arendades edasi
eelmise värsi meeleolusid või pakkudes välja
üllatusliku pöörde
Seos eelmise värsiga ei tähenda seost teiste
varasemate värssidega
Renga 連歌
Snow yet remaining
The mountain slopes are misty –
An evening in spring
Sōgi
Far away the water flows
Past the plum-scented village
Shōhaku
Renga 連歌
Far away the water flows
Past the plum-scented village
Shōhaku
In the river breeze
The willow trees are clustered.
Spring is appearing.
Sōchō
Renga 連歌
In the river breeze
The willow trees are clustered.
Spring is appearing.
Sōchō
The sound of a boat being poled
Clear in the clear morning light.
Sōgi
Renga 連歌
The sound of a boat being poled
Clear in the clear morning light.
Sōgi
The moon! does it still
Over fog-enshrouded fields
Linger in the sky?
Shōhaku
Renga 連歌
The moon! does it still
Over fog-enshrouded fields
Linger in the sky?
Shōhaku
Meadows carpeted in frost –
Autumn has drawn to a close.
Sōchō
ねがはくは
Saigyō 西行 (1118-1190)
花のしたにて
春しなん
そのきさらぎの
もちづきのころ
Soovin vaid seda –
surra kirsiõite all
aasta teise kuu
negawaku wa
hana no shita nite
haru sinan
sono kisaragi no
mochizuki no koro
viieteistkümnendal päeval,
kui taevas särab täiskuu.
Ikkyû Sôjun
(一休宗純;1394–1481)
sügiseräämas Changxin-palees laulab
kaunitar leidmata lohtu
neil varjulistel aiaradadel
temaga keegi ei kohtu
hiilgus ja alandus mured ja rõõmud
ikka veel ta silmade ees
isanda arm on madal kui võrdled
temaga sügavat rohtu
Varauusaegne kirjandus 近世文学
(1603-1868)

Haiku (haikai+hokku) areng iseseisvaks
žanriks

Matsuo Bashô haiku ja „Kitsas tee sisemaale“

Yosa Buson

Kobayashi Issa
Haiku (俳句)



Algselt osa haikai no rengast (või lühidalt
haikai, naljarenga), hiljem eraldus esimene
värss ehk hokku ja seda hakati eraldi kirjutama
Enamasti 17-silbiline (5-7-5)
Sisaldab viidet aastaajale (kigo, 季語) ja
„lõikesõna“ (kireji, 切れ字) kahe vastandatud
kujundi või teema vahel
Haiku
Neli suurt poeeti:

Matsuo Bashô (1644-1694) haiku
väljaarendaja ja populariseerija

Yosa Buson (1716-1784)

Kobayashi Issa (1763-1828)

Masaoka Shiki (1867-1902) – sõna „haiku“
kasutuselevõtja ja haiku moderniseerija
Matsuo Bashô (松尾 芭蕉;
1644-1694)
度に病んで
夢は枯野を
かけめぐる
reisil tõbine:
uned jooksevad ümber
tabi ni yande
yume wa kareno wo
kakemeguru
kuivanud välja
„Kitsas tee sisemaale“
(Oku no hosomichi, 奥の細道)




Kirjutatud reisil Honshū saare põhjaossa (1689.
a., 150 päeva, üle 2000 km, külastas
kirjandusliku tähtsusega kohti, liikus enamasti
jalgsi)
Reisimärkmed (poeetiline päevik) vaheldumisi
haikudega
Peetakse jaapani kirjanduse üheks tähtteoseks
Samast reisist on reisikaaslane Kawai Sora (河合
曾良) kirjutanud Sora reisipäeviku (Sora tabi nikki,
曾良旅日記)
Yosa Buson
(与謝蕪村;1716-1784)
おぼろ月
蛙に濁る
水や空
oborozuki
kawazu ni nigoru
mizu ya sora
kuu on hägune
kumma see konn sassi sulpsas
taeva või vee
Kobayashi Issa
(小林一茶; 1763-1828)
しずかさや
湖水の底の
雲のみね
shizukasa ya
komizu no soko no
kumo no mine
täielik vaikus
sügaval järve põhjas
pilvine mäetipp
Masaoka Shiki (1867-1902)

Hiliseim Neljast Suurest Meistrist

„haiku“ termini autor (haikai+hokku, 俳諧+発句)

Haiku uuendaja

Rõhutas realismi
Surma ääremaal
sädistab enam kui eal
sügisene sirts.
Tänan tähelepanu eest!
ダウンロード

PPT - [email protected] - Tartu Ülikool